Üks esimesi asju, mida teleskoobile hakatakse juurde soetama, on okulaar. Okulaar ehk teisiti öeldes silmalääts on see osa optikasüsteemist, kuhu oma silm ligi pannakse ja kust sisse vaadatakse, okulaar moodustab inimsilmale vaadeldava kujutise. Ilma okulaarita saab teleskoobile nt kaamera külge panna ja vaadelda seda vahendatud pilti, kuid oma silm on ikka kuningas.
Esimene asi, mis okulaari puhul ehk silma hakkab, on kõige silmapoolsema läätse suurus ehk läbimõõt. Mugavam on selline okulaar, millest sissevaatamist ei peaks võrdlema läbi kõrre piilumisena. Number, mis okulaari peale tavaliselt kirjutatakse, näitab selle fookuskaugust. Fookuskaugusest sõltub, millise suurenduse optiline süsteem teleskoop-okulaar vaatlejale annab. Arvutus on lihtne:
suurendus = teleskoobi fookuskaugus / okulaari fookuskaugus,
näiteks on populaarse peegelteleskoobi NT-130 fookuskauguseks 1000 mm ja komplektis on sel kaasas 26 mm fookuskaugusega okulaar, seega on suurenduseks
1000/26=38,5x.
38,5x pole selle teleskoobi võimete piir ja taevas on palju objekte, mida on parem vaadata suurema suurendusega. Soovides näiteks 100-kordset suurendust, tuleb juurde soetada 10 mm okulaar, kuna 1000/10=100x. 200-kordse suurenduse toob 5 mm okulaar. Ehk siis – mida väiksem on okulaari fookuskaugus, seda suurem on suurendus. Vaatluseks sobiva suurenduse valimise oskus kujuneb kogemusega ja ilmtingimata ei ole vaja kohe alguses neid kõige suuremaid suurendusi jahtida. Samas on ka hulk objekte, mida on hea uurida hoopis väiksema suurendusega, näiteks hajusparved või täheküllane Linnutee.
Uurides aga okulaaride hindu saab peagi selgeks, et sellesama 10 mm okulaari võib osta 19 euroga, kuid võib ka üle 500 eurot välja käia (kõige kallim on 2014. aasta septembris 1299-eurone ES 9 mm okulaar).
Millest küll nii suur erinevus hindades? Hinna määrab mitu komponenti – kasutatud klaaside eripärad (eksootilised klaasisegud maksavad rohkem), vääristuskihtide rohkus, läätsede hulk okulaaris (lihtsamatel on neid kaks, kallimatel kümmekond), korpuse vastupidavus (kallimad on veekindlad ja täidetud lämmastiku või argooniga) jne.
Silmapoolse läätse suurust sai alguses juba mainitud, kuid vaatleja jaoks on järgmine silmatorkav asjaolu näiva vaatevälja avarus (ingl Apparent Field of View – AFoV). Laia vaateväljaga okulaarideks peetakse üle 60-kraadise väljaga okulaare. On leida 60-, 68-, 70-, 82-, 100- ja isegi 120-kraadiseid okulaare (tähekombinatsioonidena väljendatult: WA – Wide Angle, UWA – Ultra Wide Angle, XWA – Extreme Wide Angle. Soodsama hinnaga okulaaride vaateväli ulatub 52 kaarekraadini. Näiva vaatevälja suurus avaldub vaatleja jaoks selles, et kui panna silm vastu okulaari silmapoolset läätse, siis kui palju annab silma pööritada, enne kui vaatevälja serva vastu tuleb. Võrrelda võiks seda filmi vaatamist telefoni ekraanilt või siis laia ekraaniga kinolinal. On vist liigne lisada, et mida laiem on okulaari näiv vaateväli, seda kallim on okulaar, kuid on leida ka üsna mõistliku hinnaga avara väljaga okulaare.
Suurenduse ja näiva vaatevälja kaudu saab arvutada, kui suur on tegeliku taevaala suurus, mida okulaar vaatlejani toob (ingl True Field of View – TFoV). Näiteks veelkord meie populaarne teleskoop NT-130 ja tema 52-kraadine ning 26 mm okulaar. Suurenduseks arvutasime 38,5x ja taevast näeb korraga 52 kraadi / 38,5x = 1,35 kaarekraadi. Võrdluseks – täiskuu läbimõõt on umbes 0,5 kraadi. Ehk siis – reaalselt okulaari kaudu nähtava taevaala läbimõõt kraadides on võrdne okulaari näiva vaatevälja ja suurenduse jagatisega.
Enne okulaari ostmist tuleks olla kindel, et see su teleskoobiga sobitub. Okulaaridel on tänapäeval peamiselt kaks läbimõõtu – 1,25 tolli (31,75 mm) ja 2 tolli (50,80 mm). Ühe-ja-veerand-tollised okulaarid sobivad pea kõigile teleskoopidele, jämedamad 2-tollised igale teleskoobile sisse ei mahu. Mõnikord aitab vastava adapteri ja 2-tollise diagonaali lisamisest, kuid läheneda tuleks juhtumipõhiselt ja uisapäisa kalleid lisasid ostma tõtata pole mõtet. Laia ja väga laia vaatevälja pakuvad just need 2-tollised okulaarid.
Nüansse on okulaaride juures veel, kuid peamine, mida silmas pidada, on vast kaks asjaolu – okulaari fookuskaugus, mis tekitab teleskoobiga suurenduse, ja mugav ning elamusi tagav vaatlus, mis õnnestub paremini laia näiva vaateväljaga ning suure silmapoolse läätsega okulaaridega.
