Pildid näituselt.
| nr | pisipilt | kuupäev | sündmus | materjal ja mõõt |
|---|---|---|---|---|
| 1 |  |
25.02.2013 | Kuurada merel Moon Path on the Sea |
poolmatt paber +10 mm kapa plaat, 100 cm x 150 cm |
| 2 |  |
21.03.2019 | Täiskuu pilvedes Full Moon in Clouds |
poolmatt paber +10 mm kapa plaat, 100 cm x 150 cm |
| 3 |  |
25.12.2015 | Täiskuu Full Moon at Inclination -5°40′ |
poolmatt paber +10 mm kapa plaat, 100 cm x 150 cm |
| 4 |  |
11.05.2016 | 30% kasvav Kuu Waxing Crescent |
poolmatt paber +10 mm kapa plaat, 100 cm x 150 cm |
| 5 |  |
22.06.2021 | Äikesepilv Thundercloud |
poolmatt paber +10 mm kapa plaat, 100 cm x 150 cm |
| 6 |  |
07.12.2014 | Tõusev täiskuu puudega Rising Full Moon with Trees |
poolmatt paber +10 mm kapa plaat, 100 cm x 150 cm |
| 7 |  |
28.07.2018 | Kuuvarjutus Lunar Eclipse |
matt paber +10 mm kapa plaat, 80 cm x 120 cm |
| 8 |  |
06.12.2021 | Loojuv noorkuu Waxing Crescent Setting Behind the Trees |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 9 |  |
28.03.2021 | Tõusev täiskuu kase taga Rising Full Moon Behind the Birch Tree |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 10 |  |
05.06.2021 | Hommikul tõusev vana Kuu Morning Rise of the Waning Crescent |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 11 |  |
15.08.2020 | Hommikueelne vana Kuu tuhkvalguse ja pilveribaga Predawn Waning Crescent with Earthsine and Cloudstrip |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 12 |  |
11.10.2020 | Kahanev päevakuu Waning Crescent During Daytime |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 13 |  |
07.06.2021 | Hommikul tõusev veel vanem Kuu Morning Rise of the Waning And Even More Crescent |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 14 |  |
27.02.2021 | Tõusev täiskuu kaasiku taga Rising Full Moon Behind Birch Forest |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 15 |  |
21.08.2021 | Õhtune täiskuu pilvega Evening Full Moon with a Cloud |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 16 |  |
11.08.2022 | Täiskuu tõus merest Full Moon Rising from the Sea |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 17 |  |
10.06.2018 | Vana Kuu tõuseb enne Päikest Waning Crescent Rises before the Sun |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 18 |  |
17.06.2019 | Täiskuu tõus Full Moon Rising |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 19 |  |
22.04.2016 | Vihmavari täiskuuga Umbrella with a Full Moon |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 20 |  |
31.07.2015 | Päiksevalguse peegeldused Sunlight Reflections |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 21 |  |
26.06.2018 | Täiskuu loojumine ja tõusva Päikese helk Full Moon Setting and Sunlight reflecting |
mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 120 cm |
| 22 |  |
18.08.2015 | mattlõuend Matte Canvas 80 cm x 40 cm |
|
| 23 |  |
13.08.2018 | mattlõuend Matte Canvas 120 cm x 60 cm |
|
| 24 |  |
29.07.2017 | mattlõuend Matte Canvas 90 cm x 45 cm |
|
| 25 |  |
11.07.2014 | Hahnemühle Photo Matt Fibre 200 g/m² 60×28 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 90×45 cm | |
| 26 |  |
26.06.2018 | Hahnemühle Photo Matt Fibre 200 g/m² 28×42 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 45×90 cm | |
| 27 |  |
24.07.2021 | Hahnemühle Photo Matt Fibre 200 g/m² 54×28 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 90×45 cm | |
| 28 |  |
oo.03.2014 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 29 |  |
29.07.2017 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 30 |  |
02.05.2017 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 31 |  |
26.05.2021 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 32 |  |
17.07.2014 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 33 |  |
20.06.2022 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 34 |  |
01.01.2017 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 35 |  |
19.0.2021 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 36 |  |
01.07.2021 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 37 |  |
03.08.2021 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 38 |  |
05.03.2015 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 39 |  |
15.02.2021 | Canson Edition Etching 310 g/m² 44×22 cm; paspartuu, ArtGlass, raam 60×38 cm |
|
| 40 |  |
10.04.2016 03.02.2020 23.05.2017 14.11.2016 |
4x trükk paberil, paspartuu, klaas, raam | |
2021. aasta 10. juunil toimub rõngakujuline päikesevarjutus, mis Eestis on näha osalisena ning kutsun üles seda nähtust oma silmaga märkama, vaatlema, pildistama.
Varjutus algab Tallinnas kell 12.53 (eri Eesti paigus võivad kellaajad minutite jagu varasemad või hilisemad olla), suurim faas, mil Kuu ulatub katma 37% Päikese läbimõõdust, on kell 14.03 (andmed TimeAndDate.com, samast leiad hulga kasulikku astronoomilist lisateavet, nt asukohapõhised Kuu ja Päikese tõusu- ja loojanguajad ning suunad).
Päikese vaatlemisel on oluline turvalisus. Igapäevaselt me otse päiksesse ei vaata, pigem kaitseme end otse silma paistva valguse eest mütsinokaga, päikseprillidega või lihtsalt varju minemisega. Aga selleks, et näha, kuidas Kuu osa Päikesest ära katab, tuleks otse Päikese suunas vaadata. Selline tegevus on inimesele erandlik ja seepärast tuleb kasutusele võtta erakorralised meetmed, et see ohutult saaks tehtud. Eriti siis, kui on kasutusel optilised seadmed nagu binokkel, pikksilm, teleskoop, mis koondavad esiläätse pindala jagu intensiivset päiksevalgust ühte tulipunkti.
Teleskoop.ee-l on pakkuda rida vahendeid ohutuks Päikese vaatlemiseks. Kõige lihtsam ja odavam on endale ise valmistada spetsiaalsest päikesefiltri kilest vaatlusprillid või optikat kattev filter. Baader Planetarium päikesefiltri kile elimineerib päiksevalguse spektrist ultravioleti ja infrapunase laineala ning vähendab valguse intensiivsust 100 000 korda (ND faktor 5,0). Sellega on tagatud ohutu vaatlus ka siis, kui sellest kilest on valmistatud kogu teleskoobi sisendava kattev filter. Väiksematest tükkidest saab valmistada prille (paras tegevus lastele). Selle filtriga saab ka muul ajal Päikest vaadelda, nt uurida ja pildistada päikseplekke, püüda lennukeid ja rahvusvahelist kosmosejaama (ISS) üle Päikese lendamas jne.
Kui soovite valmis prille, siis teleskoop.ee saab kohe pakkuda punase päikese kujutisega Lunt varjutusprille.
Varjutust saab vaadelda ka ilma selleta, et otse Päikese poole peaks vaatama. Selleks on Baader Planetarium valmistanud projektsioonimeetodit kasutava seadeldise Solarscope, mille kujutist saab vaadelda mitmekesi.
Education versiooniga on kaasas hulk juhendeid uurimistöödele, mida ise või õpilastega läbi viia.
Hetkel on laos olemas ka selline teleskoobi komplekt, millele on lisatud esiläätse kattev päikesefilter ehk selle teleskoobiga saab öösel Kuud ja planeete vaadelda, päevasel ajal aga päikeseplekke ja päikesevarjutust. Uuri järele: Quasar 80/900 EQ.
Turvalist vaatlust ja selget taevast!
Näituse “Tule, süüta mu Kuu!” lähimad lahtiolekuajad:
N 18. oktoober kell 17-19
R 19. oktoober kell 17-19
P 20. oktoober kell 14-18
Autori loengud piltide saamisloost ja Kuust kui astronoomilisest, kultuurilisest ja fotograafilisest objektist toimuvad:
N 18. oktoober kell 18-19
R 19. oktoober kell 17-18, 18-19
P 20. oktoober kell 15-16
Soodsa ilma korral on võimalik teleskoobiga Kuud vaadelda ja ka pildistada.
7. oktoobril avati Plaasi Paepalees Martin Välliku kuufotode näitus “Tule, süüta mu Kuu!”. Avamisel rääkis autor piltide tekkimisest ja Kuu erinevate palede põhjustest. Pealelõuna kulges meeleolukalt äsja Eesti Pärimusmuusika Keskuse folkmuusikaauhinna Etnokulbi laureaadi zombifolk bändi Puuluup saatel.
Rohkem pilte veebialbumis.
Ugala teatri fuajees ripuvad erinevatele materjalidele trükitud kuufotod, autor Martin Vällik.
Kuutõus Kihnus, 02.07.2016
Siid-satiin, 1 m x 2 m, 290 €
Kuutõus pilvedega
Siid-satiin, 1 m x 2 m, 290 €
Noorkuu loojub merre, 18.08.2015
40×80 cm, fotolõuend, 120€
Kuutõus läbi okste, 07.12.2014
45×90 cm, fotolõuend, 140€
Noorkuu tuhkvalguse ja lennukiga, 01.01.2017
45×90 cm, fotolõuend, 140€
Noorkuu loojub merre, 18.08.2015
40×80 cm, fotolõuend, 120€
Kahanev Kuu pilveribaga, 17.07.2014
45×90 cm, fotolõuend, 140€
It started 23rd of June 2013. The media was full on Supermoon stories and I as a novice photography enthusiast wanted to try my luck with that. So I started actually in the evening of 22nd of June, because the Moon rose in Tallinn, the capital of Estonia, at 21.14 (azimuth angle 133 degrees) – one and a half hour before sunset (22.42).
(I include all this numerical information, because this type of data helps to plan the events and your whereabouts. Usually I get this information from TimeAndDate.com.)
It was quite a long night chasing the Moon around the city, capturing one Iridium flare with my new camera (Canon 700D) and wide angle lens (Tokina 11-16, F/2.8).
Half coincidence, half planning, because being at the beach with a telescope 4 o’clock in the morning is not usually a coincidence, I happened to drive myself to the beach at the other side on Tallinn bay where one of the most iconic view at the old town of Tallinn can be seen.
I had no particular expectations what to see, but soon it became evident to my then unexperienced eye that there is a possibility that the Moon will hit the towers and churches. So I set up my telescope (Meade 102 mm APO, f=700 mm, F/6,9), attached the camera and started to wait. I had to reposition myself several times, because the Moon seemed to hover too high over the Toompea hill.
The moonset was scheduled at 4.22 and azimuth 227 degrees, the sunrise was expected at 4.03 at the opposite direction. Distance between my location and the St. Olaf’s church is about 7 km (4,3 miles).
Sun was rising from behind and illuminating the town a bit, but unfortunately the front lens of my telescope was quite foggy by that time, because of long waiting and air moisture that was condensing. If I’d knew the exact time of the moonset, I would have kept my telescope in the car and took it out just before the real action.
Another lesson I learned was that ‘shoot raw!’, especially in hard and dark conditions. All the pictures taken are jpg and not much dynamic range left to adjust the foggy pictures. The best I could draw out from the pictures can be seen above.
Original looks like this:
This experience provided me many valuable lessons, so next year I was better prepared.
Year 2014
I started to look for patterns – how the times and azimuths of the Moon change over a month and a year, what combination provides the best opportunity for Tallinn Moonset. The best recipe seems to be the full Moon setting nearest to the midsummer day. Sometimes this happens in June, sometimes in July, sometimes both months are worth trying. This combination provides the smallest azimuth angle so the view across the Tallinn bay is the best and the rising Sun illuminates the foreground just enough to capture the fine details and hues, but does not kill the contrast of the Moon.
See the map of the location:
I tried one shot in September 2013 (@230 degrees).
Again – captured in jpg format, wind was shaking the equipment, artificial light is not the best helper here. But this is how the experience is growing.
Fast forward to 11. July 2014. Moonset at 3.34 @230 degrees, sunrise at 4.22. I’ll show this picture, because here one can see the reflection of moonlight on the water.
The reflection is important, because when I first published the main picture (see below) some people did not believe that this is not photoshopped from two different images, but one shot composition. Reflection on water is hard to fake, I believe.
The main image is this.
In some versions I erased the ugly balloon. 1/4 s @ISO400, Canon EOS700D +Meade 102 mm APO refractor, f=700 mm. Thousands of likes and hundreds of shares in Facebook.
Seems that this separation between sunrise and moonset is optimal as we will see next year.
Year 2015
I have got My Picture of that scenery, I have shattered the minds of thousands of people, I have provided something only few have ever seen before. So now is the time to give it public and educate people how to do it on their own if you happen to have this kind of inclination. So the alignment of full Moon and Tallinn was made a public event. 3000 was interested and 360 people claimed that they will attend. In reality maybe 50 people were at the beach between 3 and 4 in the morning.
1. July, moonset at 4.07 @231 degrees, sunrise at 4.08. But clouds covered the Moon before it touched the old town peaks.
Some of us tried the next morning – moonset at 5.07 @232 degrees, sunrise 4.09, so the city was fully illuminated by the Sun, but the background sky was also bright and diminished the contrast of the Moon.
One picture from that set was published on Sky and Telescope web gallery. Our local media was also interested and many galleries provided many pictures, see Facebook event discussion page.
Year 2016
Scheduled at June 20, moonset at 4.45 @231 degrees, sunrise at 4.03. 9200 was interested and 1800 claimed that they will attend. And again – clouds overplayed the Moon.
Pictures were taken and media observed the event, some links can be found here.
But I was not satisfied and went back to the beach on July 18 (moonset 3.27 @231 degrees, sunrise 4.36) and July 19 (4.22 @232 degrees, sunrise 4.38).
July 18 was too dark.
July 19 was just right
Year 2017
Planned date is 8. July starting at 3 o’clock. Moonset time is 4.04 @229 degrees, sunrise at 4.18.
Please attend the Tallinn Moon Festival 2017 Facebook event.
More of my pictures can be seen on Facebook, some are visible on 500pix.
Kõige sagedasem korduma kippuv küsimus kõlab: “Ma ei tea teleskoopidest midagi, aga soovin osta teleskoopi endale/lapsele/kaaslasele/vanemale/kolleegile/jne. Milline on see õige?”
Ja on hea, et see küsimus küsitakse ja Teil on võimalik saada eestikeelset nõu. Kõige sobivam teleskoop on selline teleskoop, mida kasutatakse sagedasti ja toob rõõmu kasutajale, olgu selle tehnilised parameetrid millised tahes.
On aga rida teemasid, mida võiks enne ostuotsust läbi kaaluda, sest teleskoop võib kujuneda heaks kaaslaseks pikkadeks aastateks.
Kas ja kui palju on mul ruumi selle hoidmiseks? Kas jaksan teleskoopi vedada, kui sel pole alalist kohta? Kas mahub autosse või polegi vaja sellega kuhugi sõita? Kas on vaja midagi juurde osta? Kas saab sellega pilti teha? Aga kui soovin merelt laevu ja metsa servast loomi vaadelda?
Mõned küsimused on tunduvalt vähemolulised kui teised. Näiteks teleskoobi suurendus pole pooltki nii oluline asjaolu kui vaatluse toimumise asukoht.
Esimene asjaolu, millele võiks mõelda, on vaatluste toimumise koht. Kas saab seda koduaias toimetada või tuleks iga vaatluse ajaks trepist alla või üles liikuda või lausa autoga kaugemale sõita. See seab piirid teleskoobi suurusele – kas jaksan asjad ära vedada ja kas mahuvad need vajadusel autosse. Läbi toa akna ei ole hea vaadelda, kuna aknaklaasid pole optiliselt siledad, tekib hulk lisamoonutusi ja kujutis on ebaselge; isegi avatud aken ei päästa, kuna toa sooja ning õue külma õhu segunemine paneb kujutise “keema” ehk võbelema ja teravat kujutist kätte ei saa.
Teleskoobi saamine võib mõnikord olla kauaaegne unistus lapsepõlvest, kuid täiskasvanuna on siiski hea hinnata võimalikult reaalselt, kui palju aega on võimalik sellele uuele hobile pühendada, sest alguses on uut teavet, mida omandada, päris palju ja selle hoomamiseks kulub aega. Teadmiste omandamine on oluline, kuna see tõstab vaatluse kvaliteeti ja elamuslikkust märgatavalt. Teadmisi nii optika ja tehnika kohta kui ka vaadeldavate objektide ja astronoomia kohta üldisemalt võib leida raamatutest ja tänapäeval muidugi interneti vahendusel, mind ennast on palju aidanud astronoomiaalase kuuajakirja tellimus, mis järgmise kuu olulisemad vaatlustväärivad juhtumid ära märgib ja lisaks pakub üldisemat teavet kosmoseteaduse uudistest.
Kui ostate teleskoobi lapsele, siis võiks see esimene ahhaa-elamus tulla suhteliselt kiiresti ja selles osas saavad vanemad alguses jõu ja nõuga palju abiks olla, hiljem saab ta selles vallas kindlasti oma vanematest targemaks ja õpetab teilegi, mis ja kuidas.
Osad teleskoobid sobivad pildistamiseks paremini kui teised. Kas soovid teleskoobi abil pilte teha? Pildistamise tehnikaid on palju ja neist siin pikemalt ei kirjuta, kuid nt peegelkaamera hoidmiseks peab fokuseerija olema piisavalt toekas, et see ära kanda.
Läätsteleskoopi (nt AR-102) saab Amici prisma abil pikksilmaks muundada. Teleskoobid pööravad kujutise ühel või teisel moel pahupidi, kuid Amici prisma pöörab läätsteleskoobi (ja ka katadioptrilise) kujutise püstiseks ja õigekäeliseks, täpselt nagu pikksilmal või binoklil. Taevas pole palju vahet, kas kujutis on pea alaspidi, maapealsete objektide puhul oleks see aga harjumatu.
Kas eelistada lääts- või peegelteleskoopi? See on maitse ja veidi ka muude asjaolude küsimus. Nt mida on soov rohkem vaadelda – kas planeete, Kuud ja kaksiktähti või pigem kahvatuid udukogusid. Esimest komplekti näitab paremini pika fookuskaugusega läätsteleskoop, teise puhul on kasu suure pindalaga peeglist (kuna suur peegel on palju odavam kui suur lääts). Peapeegli või pealäätse läbimõõt ongi teleskoobi üks peamisi näitajaid, mida silmas pidada.
Monteering on mehaaniline seade teleskoobi optika värinavaba hoidmiseks ning täpseks suunamiseks ja moodustab teleskoobi süsteemi peaaegu sama tähtsa osa kui optika. teleskoop.ee lehel on enamus teleskoope ekvaatorilisel monteeringul, mida saab maakera pöörlemisteljega paralleelseks joondada. Polaartelje joondamisest tuleb siin eraldi lugu. Seniks aga soovitan Tõnis Eenmäe kirjutist Kuidas sättida polaartelge. Ekvaatorilisel monteeringul on oma selged eelised, kui taevase mehaanika selgeks saab, kuid head tööd teeb ka asimuudiline monteering. Omaette klass on aga mootoritega ning juhtarvutiga monteeringud (vt NT-203 Exos-2 GoTo), mis ise end soovitud objektile pööravad, aga seda eeldusel, et algjoondamine on hästi läbi viidud. Seega automaatmonteering ei päästa tähistaeva tundmisest, kuid hõlbustab tunduvalt vaatlemisväärsete taevakehade leidmist.
Põhjalik eeltöö aitab leida selle just Teile sobiva teleskoobi. On ka selline strateegia, et esmalt ostetakse mõõdukama hinnaga teleskoop, õpitakse sellega põhiasjad selgeks ning kujundatakse täpsem arusaam, milline teleskoop just Sulle see parim on.
Inglisekeelset lisalugemist ajakirja Sky & Telescope autoritelt:
How to Choose a Telescope
Igapäevase teleskoobi- ja mikroskoobimüügi vahele satub ka keerukamaid ettevõtmisi. Üks neist on Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse observatooriumi rajamine.
Minu jaoks algas lugu sellega, kui maja projekteerija 2011. aastal ühendust võttis ja idee tasandil oleva observatooriumi kohta nõu küsis. Observatooriumi rajamisel peaks arvestama nii mõnegi asjaoluga ning projekterimise etapp on õige aeg nendega tegeleda.
Neutriino teha jäi toimetada kohale observatooriumi kuppel ja see ka katusele paigaldada, lisaks tarnida teleskoop ning kõik selle juurde kuuluv, et saaks vaatlusi läbi viia. Nii öösel kui päeval päikeseteleskoobiga.
Maja tegemistest meedias:
Pärnu observatooriumis paistab Päike aasta ringi
Pärnu tähetornis saab vaadelda täheplahvatust
Väljavõte projektist, Salto arhitektid
Ehitusjärgus maja, all vasakul on kilesse pakitud kupli detailid
Kuppel on katusele monteeritud
Kuppel katusel
Trepp observatooriumisse ja soojustatud põrandaluuk
Kupli luugi avamine ja kupli pööramine käib mootoritega
Valmis maja
Üks esimesi asju, mida teleskoobile hakatakse juurde soetama, on okulaar. Okulaar ehk teisiti öeldes silmalääts on see osa optikasüsteemist, kuhu oma silm ligi pannakse ja kust sisse vaadatakse, okulaar moodustab inimsilmale vaadeldava kujutise. Ilma okulaarita saab teleskoobile nt kaamera külge panna ja vaadelda seda vahendatud pilti, kuid oma silm on ikka kuningas.
Esimene asi, mis okulaari puhul ehk silma hakkab, on kõige silmapoolsema läätse suurus ehk läbimõõt. Mugavam on selline okulaar, millest sissevaatamist ei peaks võrdlema läbi kõrre piilumisena. Number, mis okulaari peale tavaliselt kirjutatakse, näitab selle fookuskaugust. Fookuskaugusest sõltub, millise suurenduse optiline süsteem teleskoop-okulaar vaatlejale annab. Arvutus on lihtne:
suurendus = teleskoobi fookuskaugus / okulaari fookuskaugus,
näiteks on populaarse peegelteleskoobi NT-130 fookuskauguseks 1000 mm ja komplektis on sel kaasas 26 mm fookuskaugusega okulaar, seega on suurenduseks
1000/26=38,5x.
38,5x pole selle teleskoobi võimete piir ja taevas on palju objekte, mida on parem vaadata suurema suurendusega. Soovides näiteks 100-kordset suurendust, tuleb juurde soetada 10 mm okulaar, kuna 1000/10=100x. 200-kordse suurenduse toob 5 mm okulaar. Ehk siis – mida väiksem on okulaari fookuskaugus, seda suurem on suurendus. Vaatluseks sobiva suurenduse valimise oskus kujuneb kogemusega ja ilmtingimata ei ole vaja kohe alguses neid kõige suuremaid suurendusi jahtida. Samas on ka hulk objekte, mida on hea uurida hoopis väiksema suurendusega, näiteks hajusparved või täheküllane Linnutee.
Explore Scientific 120-kraadise näiva vaateväljaga okulaar
Uurides aga okulaaride hindu saab peagi selgeks, et sellesama 10 mm okulaari võib osta 19 euroga, kuid võib ka üle 500 eurot välja käia (kõige kallim on 2014. aasta septembris 1299-eurone ES 9 mm okulaar).
Millest küll nii suur erinevus hindades? Hinna määrab mitu komponenti – kasutatud klaaside eripärad (eksootilised klaasisegud maksavad rohkem), vääristuskihtide rohkus, läätsede hulk okulaaris (lihtsamatel on neid kaks, kallimatel kümmekond), korpuse vastupidavus (kallimad on veekindlad ja täidetud lämmastiku või argooniga) jne.
Silmapoolse läätse suurust sai alguses juba mainitud, kuid vaatleja jaoks on järgmine silmatorkav asjaolu näiva vaatevälja avarus (ingl Apparent Field of View – AFoV). Laia vaateväljaga okulaarideks peetakse üle 60-kraadise väljaga okulaare. On leida 60-, 68-, 70-, 82-, 100- ja isegi 120-kraadiseid okulaare (tähekombinatsioonidena väljendatult: WA – Wide Angle, UWA – Ultra Wide Angle, XWA – Extreme Wide Angle. Soodsama hinnaga okulaaride vaateväli ulatub 52 kaarekraadini. Näiva vaatevälja suurus avaldub vaatleja jaoks selles, et kui panna silm vastu okulaari silmapoolset läätse, siis kui palju annab silma pööritada, enne kui vaatevälja serva vastu tuleb. Võrrelda võiks seda filmi vaatamist telefoni ekraanilt või siis laia ekraaniga kinolinal. On vist liigne lisada, et mida laiem on okulaari näiv vaateväli, seda kallim on okulaar, kuid on leida ka üsna mõistliku hinnaga avara väljaga okulaare.
Suurenduse ja näiva vaatevälja kaudu saab arvutada, kui suur on tegeliku taevaala suurus, mida okulaar vaatlejani toob (ingl True Field of View – TFoV). Näiteks veelkord meie populaarne teleskoop NT-130 ja tema 52-kraadine ning 26 mm okulaar. Suurenduseks arvutasime 38,5x ja taevast näeb korraga 52 kraadi / 38,5x = 1,35 kaarekraadi. Võrdluseks – täiskuu läbimõõt on umbes 0,5 kraadi. Ehk siis – reaalselt okulaari kaudu nähtava taevaala läbimõõt kraadides on võrdne okulaari näiva vaatevälja ja suurenduse jagatisega.
Enne okulaari ostmist tuleks olla kindel, et see su teleskoobiga sobitub. Okulaaridel on tänapäeval peamiselt kaks läbimõõtu – 1,25 tolli (31,75 mm) ja 2 tolli (50,80 mm). Ühe-ja-veerand-tollised okulaarid sobivad pea kõigile teleskoopidele, jämedamad 2-tollised igale teleskoobile sisse ei mahu. Mõnikord aitab vastava adapteri ja 2-tollise diagonaali lisamisest, kuid läheneda tuleks juhtumipõhiselt ja uisapäisa kalleid lisasid ostma tõtata pole mõtet. Laia ja väga laia vaatevälja pakuvad just need 2-tollised okulaarid.
Nüansse on okulaaride juures veel, kuid peamine, mida silmas pidada, on vast kaks asjaolu – okulaari fookuskaugus, mis tekitab teleskoobiga suurenduse, ja mugav ning elamusi tagav vaatlus, mis õnnestub paremini laia näiva vaateväljaga ning suure silmapoolse läätsega okulaaridega.
Roheline laser on abiks astronoomia tutvustamisel
Lehtedes on olnud juttu, et kurikael suunas laserikiire lennuki poole ja seadis sedasi ohtu hulga inimelusid. Politsei sai tegelase kätte, aga süüdistust ei saa millegi alusel esitada, kuna seaduses on auk, mida vaja parandada.
Kahjuks sai ühe tegelase vastutustundetu tegevuse tõttu pihta ka rohelise kiirega laseri maine ja nii mõnigi kommentaator on arvanud, et äkki peaks sellise riistapuu maaletoomise ja omamise üldse ära keelama või muul moel selle levikut piirama. Loodetavasti nii hulluks see asi siiski ei lähe, kuna roheline laser on väga hea abivahend neile, kes teistele inimestele taeva all ekskursioone teevad.
Kes vähegi on proovinud teistele näidata mingit konkreetset tähte või tähtkuju piire, see teab, et käega saad sa küll iseendale täpselt näidata, aga kaaslasele, kes kõrval seisab, osutab su sõrm parallaksi tõttu hoopis kõrvale. Hullem on lugu siis, kui inimesi palju korraga koos. Ja siin ongi abiks rohelise kiirega laser, mis toimib kui pikk kaardikepp ja tänu oma kiirele, mis vaatlejast alles sadu ja tuhandeid meetreid kaugemal sumbub, võib sellega päris täpselt taevakehadele osutada ja tihti jääb mulje nagu ulatuks kiir tähtedeni välja, aga see on muidugi illusioon nagu ka mulje meie kohal kõrguvast taevakuplist, kus tähed justnagu laemustri moodustavad. Igatahes on rohelise laseriga taeva tutvustamine väga tõhus ja efektne tegevus.
Teine valdkond on kasutada rohelist laserit teleskoobi või binokli suunamisel sihikuna. Selleks saab laserile juurde osta vastava rakise, millega see teleskoobi külge monteerida.
Miks just roheline?
Inimese silm on kõige tundlikum just rohelises lainealas ja kommertslike laserite võimsuse juures (klass IIIa, võimsus kuni 5 mW) on roheline kiir paremini nähtav. Nähtav on kiir seetõttu, et laserist väljuv valgus hajub õhus lendlevatelt veemolekulidelt (õhuniiskus). Nähtavusest veel sedapalju, et heledas linnavalguses või kirkal kuuvalgusega ööl pole seda kiirepulka peaaegu üldse näha, aga linnast väljas, kus valgusreostus ei sega, on vaatepilt võimas – nagu ulmefilmidest tuttav valgusmõõk. Linnaoludes on veidi abiks, kui ükski valgusallikas otse silma ei paista.
Kui ohtlik on roheline laser?
Mitte kunagi ära suuna laserit inimeste, sõidukite, lennukite, helikopterite jne poole! Sõiduvahendite puhul ei tea kunagi, kust see kiir võib peegelduda silma ja inimese pimestada. Pimestatult on keeruline sõidukit ohutult juhtida, lisaks võib juht ehmatusest teha ootamatuid liigutusi ja ongi jama käes. Seega veelkord – ära suuna laseri kiirt (olgu see siis punane või roheline) inimeste ega sõiduvahendite poole. Tegelikult kehtib see reegel igasuguse ereda valguse puhul.
5 mW võimsusega laserid ei tekita jäädavaid silmakahjustusi ja ei tee lennukisse auku, samuti ei saa sellega autokumme läbi sutsata, aga ehmatus ja hetkeline pime olek on piisavad ohuallikad, et asjasse väga tõsiselt suhtuda. Veelgi tähelepanelikum peab olema võimsamate laseritega, kuid praktilist kasu taeva näitamisel need juurde ei anna, küll aga kuhjaga ohtusid, seega täiesti mõistlik on piirduda 5 mW võimsusega laseriga.
Kui kaugele roheline laser näitab?
Sõltub muidugi ilmastikuoludest, aga tootjate andmetel 5 km ja rohkemgi. Seda saaks ise katsetada sedasi, et kui kinnitada laser alusele (parematel on küljes standardne keere fotostatiivile kinnitamiseks), suunata see ohutul moel kaugele teadaoleva kaugusega objektile ja vaadata nt binokli või teleskoobi abil, kas on midagi näha.
Jahedates tingimustes, mida meie laiuskraadidel ikka ette tuleb, laser hästi ei toimi ja ta kiir nõrgeneb tunduvalt. Selle vastu aitab see, kui vaatlemise-näitamise vaheaegadel laser põues või varrukas soojas hoida. Mõni leidlikum on ise sobiva soojendaja meisterdanud.
Kust rohelist laserit saab?
Inimene, kes on harjunud interneti abil maailmas asju ostma, leiab need isegi üles, kuid võib juhtuda, et meie tollikontrollis leitakse põhjus, miks seda riiki kodanike käibesse ei saa lasta (nt puuduv EC märgis), olgu siis taustaks needsamad kuritarvitused.
9. novembril oli üle tüki aja Päikest näha. Päikese kaar on praegusel ajal üsna madalaks jäänud – keskpäeval oli ta kõrgus veidi üle 13 kraadi (horisont on 0 kraadi, täpselt pea kohal ehk seniidis on 90 kraadi). Olime 7. klassidega esimesest tunnist peale päikesevaatlust ette valmistanud – näitasin pilte, rääkisin ohutusest, mõned lapsed tegid lühikese referaadi ja ettekande Päikesest ja selle vaatlemisest.
Vahepeal olid küll ilmad pilvised, küll vaja muid kooliasju teha, seega praktiline vaatlus aina nihkus ja nihkus, kuni 9. novembril juhtusid soodsad asjaolud kõik kenasti kokku langema – selge taevas, tunnid ühel päeval lõunasel ajal. Tegelikult oli sel päeval ette nähtud tunnikontroll aine ehituse teemal ja need rõõmsad näod, mis pingest vabanemist ilmestasid, oli vaatamisväärsus omaette.
Vaatlusvahendid
- Baaderi päikesefiltri kilest valmistatud prillid
- Päikeseteleskoop Coronado SolarMax II 60, fookuskaugus 400 mm, pealäätse läbimõõt (apertuur) 60 mm, okulaar 16 mm, suurendus 25x; teleskoobil on filter, mis laseb läbi ainult vesiniku alfajoone lainepikkust (656,3 nm)
Vaatlus
Vaatluse kohaks sai valitud TIK-i ümbrus, Vabaduse väljak. Üle taeva sõitis pilvi, mis varjutasid aegajalt Päikese, kuid kõik kohalolnud said siiski Päikese läbi teleskoobi ära näha.
Nähtud detailid
- päikese “pinna” granulatsioon (paistab nagu apelsini koor)
- päikeseplekid (tumedamad täpid parempoolses servas)
- protuberantsid ehk loited päikeseketta servas
- loide Päikese “pinnal” (tumedam kaar ketta allosas)
Läbi isetehtud prillide paistis Päike kui täiskuu – konkreetne ketas, kusjuures Päikese nurkläbimõõt planeedi Maa taevas ongi enamvähem sama mis täiskuul (kuidas muidu täielik päikesevarjutus toimuda saaks).
Varasema kogemuse põhjal saan lisada, et Päikese detailirohkus oli seekord tagasihoidlik – plekid olid serva peal ja ilmnesid alles peale osundamist ning pikemat vaatlemist, protuberantsid olid võrreldes Päikese kettaga suhteliselt madalad. Oma osa detailiselguse puudumisel mängis ka Päikese madal asend horisondil, näha oli, et Päikese kujutise serv “kees” ehk lainetas. See oli tingitud Maa atmosfäärist.
Kui õppekava, tunniplaan, ilm ja muud asjaolud võimaldavad, siis vaatleks kevadel veel – Päike käib siis kõrgemalt ja aktiivsus peaks samuti tipule lähemal olema.