Kõige sagedasem korduma kippuv küsimus kõlab: “Ma ei tea teleskoopidest midagi, aga soovin osta teleskoopi endale/lapsele/kaaslasele/vanemale/kolleegile/jne. Milline on see õige?”
Ja on hea, et see küsimus küsitakse ja Teil on võimalik saada eestikeelset nõu. Kõige sobivam teleskoop on selline teleskoop, mida kasutatakse sagedasti ja toob rõõmu kasutajale, olgu selle tehnilised parameetrid millised tahes.
On aga rida teemasid, mida võiks enne ostuotsust läbi kaaluda, sest teleskoop võib kujuneda heaks kaaslaseks pikkadeks aastateks.
Kas ja kui palju on mul ruumi selle hoidmiseks? Kas jaksan teleskoopi vedada, kui sel pole alalist kohta? Kas mahub autosse või polegi vaja sellega kuhugi sõita? Kas on vaja midagi juurde osta? Kas saab sellega pilti teha? Aga kui soovin merelt laevu ja metsa servast loomi vaadelda?
Mõned küsimused on tunduvalt vähemolulised kui teised. Näiteks teleskoobi suurendus pole pooltki nii oluline asjaolu kui vaatluse toimumise asukoht.
Esimene asjaolu, millele võiks mõelda, on vaatluste toimumise koht. Kas saab seda koduaias toimetada või tuleks iga vaatluse ajaks trepist alla või üles liikuda või lausa autoga kaugemale sõita. See seab piirid teleskoobi suurusele – kas jaksan asjad ära vedada ja kas mahuvad need vajadusel autosse. Läbi toa akna ei ole hea vaadelda, kuna aknaklaasid pole optiliselt siledad, tekib hulk lisamoonutusi ja kujutis on ebaselge; isegi avatud aken ei päästa, kuna toa sooja ning õue külma õhu segunemine paneb kujutise “keema” ehk võbelema ja teravat kujutist kätte ei saa.
Teleskoobi saamine võib mõnikord olla kauaaegne unistus lapsepõlvest, kuid täiskasvanuna on siiski hea hinnata võimalikult reaalselt, kui palju aega on võimalik sellele uuele hobile pühendada, sest alguses on uut teavet, mida omandada, päris palju ja selle hoomamiseks kulub aega. Teadmiste omandamine on oluline, kuna see tõstab vaatluse kvaliteeti ja elamuslikkust märgatavalt. Teadmisi nii optika ja tehnika kohta kui ka vaadeldavate objektide ja astronoomia kohta üldisemalt võib leida raamatutest ja tänapäeval muidugi interneti vahendusel, mind ennast on palju aidanud astronoomiaalase kuuajakirja tellimus, mis järgmise kuu olulisemad vaatlustväärivad juhtumid ära märgib ja lisaks pakub üldisemat teavet kosmoseteaduse uudistest.
Kui ostate teleskoobi lapsele, siis võiks see esimene ahhaa-elamus tulla suhteliselt kiiresti ja selles osas saavad vanemad alguses jõu ja nõuga palju abiks olla, hiljem saab ta selles vallas kindlasti oma vanematest targemaks ja õpetab teilegi, mis ja kuidas.
Osad teleskoobid sobivad pildistamiseks paremini kui teised. Kas soovid teleskoobi abil pilte teha? Pildistamise tehnikaid on palju ja neist siin pikemalt ei kirjuta, kuid nt peegelkaamera hoidmiseks peab fokuseerija olema piisavalt toekas, et see ära kanda.
Läätsteleskoopi (nt AR-102) saab Amici prisma abil pikksilmaks muundada. Teleskoobid pööravad kujutise ühel või teisel moel pahupidi, kuid Amici prisma pöörab läätsteleskoobi (ja ka katadioptrilise) kujutise püstiseks ja õigekäeliseks, täpselt nagu pikksilmal või binoklil. Taevas pole palju vahet, kas kujutis on pea alaspidi, maapealsete objektide puhul oleks see aga harjumatu.
Kas eelistada lääts- või peegelteleskoopi? See on maitse ja veidi ka muude asjaolude küsimus. Nt mida on soov rohkem vaadelda – kas planeete, Kuud ja kaksiktähti või pigem kahvatuid udukogusid. Esimest komplekti näitab paremini pika fookuskaugusega läätsteleskoop, teise puhul on kasu suure pindalaga peeglist (kuna suur peegel on palju odavam kui suur lääts). Peapeegli või pealäätse läbimõõt ongi teleskoobi üks peamisi näitajaid, mida silmas pidada.
Monteering on mehaaniline seade teleskoobi optika värinavaba hoidmiseks ning täpseks suunamiseks ja moodustab teleskoobi süsteemi peaaegu sama tähtsa osa kui optika. teleskoop.ee lehel on enamus teleskoope ekvaatorilisel monteeringul, mida saab maakera pöörlemisteljega paralleelseks joondada. Polaartelje joondamisest tuleb siin eraldi lugu. Seniks aga soovitan Tõnis Eenmäe kirjutist Kuidas sättida polaartelge. Ekvaatorilisel monteeringul on oma selged eelised, kui taevase mehaanika selgeks saab, kuid head tööd teeb ka asimuudiline monteering. Omaette klass on aga mootoritega ning juhtarvutiga monteeringud (vt NT-203 Exos-2 GoTo), mis ise end soovitud objektile pööravad, aga seda eeldusel, et algjoondamine on hästi läbi viidud. Seega automaatmonteering ei päästa tähistaeva tundmisest, kuid hõlbustab tunduvalt vaatlemisväärsete taevakehade leidmist.
Põhjalik eeltöö aitab leida selle just Teile sobiva teleskoobi. On ka selline strateegia, et esmalt ostetakse mõõdukama hinnaga teleskoop, õpitakse sellega põhiasjad selgeks ning kujundatakse täpsem arusaam, milline teleskoop just Sulle see parim on.
Inglisekeelset lisalugemist ajakirja Sky & Telescope autoritelt:
How to Choose a Telescope
